Õpitoad

Ööülikooli avalik salvestus: “Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija?"
Aida väike saal
N 25.07 kell 20.00

Avatud vestlusringi juhivad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Taive Särg, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lektor ja uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitsh ning kuraator ja kultuurikorraldaja Meelis Tammemägi.

Arutelu loomise, autoriõiguse ja intellektuaalomandi teemadel pärimusvaldkonnas.

Avatud vestlusringis kõneldakse vaimse pärimuse loomise, esitamise, jäädvustamise ning sellest tekkivate omandussuhete küsimustest koos asjatundjate ja asjast huvitatutega. Vaadeldakse loomisprotsessi ja -produkti eripära suulises, kirjalikus ja helisalvestavas muusikakultuuris. Sihiks on sõnastada võtmeküsimused, mis vajaksid tulevikus nii eetilist kui ka seaduslikku lahendust antud vallas koostöös pärimuskogukondadega.

Taive Särg ütleb: "Rahvamuusika õiguslike küsimuste puhul kohtuvad eri traditsioonid – ühelt poolt pärimusühiskonna tavaõigus, teiselt poolt modernse ühiskonna seadused. Tavaõigusest kui pärimusühiskonnale omasest nähtusest, mis ilmselt omal ajal reguleeris laulude kasutamist, ja mida saaks veel tänapäeval uurida, meil

TÜVKA kultuurikorralduse tudengite poolt tutvustab Meelis Tammemägi arutelu jooksul intellektuaalomandi aines rühmatööna valminud õiguslikku lahendust, mis annaks igale kultuurisündmuse külastajale pilkuhaarava sissevaate sellesse, kuidas küpseb autori looming, mis toidab publiku vaimu ja peaks täitma autori enda kõhtu.

Aruteluringi ja projekti toetab EUIPO.

Saami joig / John André Eira (Saami)
Aida väike saal
R 26.07 kell 12.30

Tuntud saami joiu spetsialist John André Eira teeb töötoa saami traditsioonilisest muusikast, avades joiu ajaloolist tausta ja otsides selle fenomeni juuri iidsetest aegadest tänapäevani. Osalejatel on ainulaadne võimalus õppida tundma erinevaid joiustiile ja -tehnikaid ning ka kontekste, milles neid traditsiooniliselt kasutatakse. Selles ainulaadses töötoas kaasab Eira ka osalejaid, julgustades neidki joigu proovima.

Balti laulude ring / The Baltic Sisters
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
R 26.07 kell 15.00

Tule ja koge Baltimaade arhailisi muusikatraditsioone, õpi tundma Leedu, Läti ja Eesti laulupärimust! Läti vägevad burdoonlaulud, meie oma eesti laulud nii põhjast kui ka lõunast ja muidugi leedu maagilised sutartinė’d – kõik need esindavad laulmist kui üht vanimat suhtlusviisi.

Teppo jälg ja eesti lõõtspilli mängumustrid / Rasmus Kadaja
Aida väike saal
R 26.07 kell 16.30

August Teppo nimi on tuttav igale eesti lõõtspillihuvilisele – tema oli mees, tänu kellele on meil niivõrd unikaalne ja heakõlaline oma pill. Eesti lõõts kogub aina enam tuntust – uusi pille valmistatakse käsitööna rohkem kui kunagi varem, häid pillimängijaid sirgub nagu seeni pärast vihma. On aga põnev, et kuigi pillimängu mustreid on ka uusi, kõlavad vanad lõõtsapalad ikka kuidagi ehedamalt ja kaunimalt. Milles peitub Teppo lõõtsa ja lõõtspillilugude saladus, seda tutvustab üks oma ala parimaid noori pillimehi, lõõtsavägilane Rasmus Kadaja.

Regiring / Celia Roose
Aida väike saal
R 26.07 kell 22.00

Õhtune regilaululine mõttevirgutus. Regilaul on üks vanemaid ja omapärasemaid eesti vaimse vanavara pärle. Pole eestlast, kes ei oleks sellest midagi kuulnud. Milles aga seisneb regilaulude poeetika võlu, millest need laulud räägivad ja kuidas ikkagi tunda ära seda ajaloolist ja ehedat nähtust? Ja kes olid need lauljad, kes kunagi muiste neid laule sepistasid, miks nad just nõnda laulsid?
Kasulike mõtteteradega õhtut vürtsitades laulab teile ja koos teiega regilaulu praktik ja juhendaja Celia Roose.

Vokaalne teekond Pärsia ja Kesk-Aasia steppidest / Nissim Lugasi (Iisrael)
Aida väike saal
L 27.07 kell 12.30

Põhjalik vokaalrännak, kus osalejad saavad koos Nissim Lugasiga avastada ja proovida vokaalseid oskusi ja tehnikaid

Töötoas harjutatakse ida traditsooni laulule omaseid hingamis- ja kehatehnikaid, tutvutakse Maqam’i lauluga ning neid piirkondi iseloomustavate veerandtoonide ja rütmidega. Selle käigus õpivad osalejad ära Piyut’i (püha laulu)

Nissim Lugasi on muusik, laulja ja tar'i mängija, klassikalise Pärsia ja Ottomani Türgi laulu ekspert, kes on kogu elu tegelenud selle uurimise ja mõtestamisega. Tänapäeval peetakse teda üheks oma ala juhtivaks traditsioonikandjaks Iisraelis. Viimased 7 aastat on Nissim olnud Iisraeli Safedis asuva Maqamati muusikakooli direktor.

Portugali pärimusmuusika / Vasco Ribeiro Casais (Portugal)
Aida väike saal
L 27.07 kell 14.30

Multiinstrumentalistist muusiku Vasco Ribeiro Casaise sooloprojekt Omiri on üks originaalsemaid ja uuenduslikumaid nähtusi Portugali pärimusmuusika maastikul. Töötuba keskendub Portugali kultuuri muusikalisele mitmekesisusele, näidates erinevaid võimalusi rahvamuusikale lähenemiseks ja iidse pärimusmuusika kaasajastamiseks.

Vasco muusikaline nägemus ja seotus Portugali kohalike kogukondadega – mille väljundiks on videosalvestised, mis läbivad töötluse ja on inspiratsiooniks tema heliloomingule ja improvisatsioonidel – loovad lummava elava pildi, mis viib rännakule läbi terve Portugali, põhjast lõunasse. Filmilintidel võib näha helimaastikke ja muusikuid, kes laulavad ja mängivad, nagu oleksid nad osa ühest suurest universumist.

Nad olid võõrad, aga siiski hõimlased / Sofia Joons
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
L 27.07 kell 15.00

Kevadel kaitstud doktoritöös vastab Sofia Joons küsimusele, kuidas eestirootslased laulude abil lõid, tugevdasid ja kujundasid ümber oma identiteeti, eelkõige 1920.–1930. aastatel. Kuidas hakati pärimuslaule esitama laval, millest räägivad Riguldi külalaulik Mats Ekmani laulud ning milliseid laule tolleaegsed noored lauluvihikutesse kogusid? Loomulikult õpetab Sofia neid laule ka õpitoas osalejatele ja vastab küsimusele, millised identiteedi loomise tööriistad on tema uuritud laulutüübid; pärimus-, autori- ja poplaul.

Gruusia muusika juured / Bani Hill Band (Gruusia)
Aida väike saal
P 28.07 kell 12.30

Õpitoas tutvutakse Sakartvelo muusika sügavate juurte ja tähendusega.

Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder ja selle pärlid / Mari Sarv
Aida väike saal
P 28.07 kell 14.30

Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on täis mustreid ja jälgi – ajaloolisi helisalvestisi, käsikirju, dokumente ja mälestusi. Igaüks võib sealt keldrist leida oma esivanemate loo või laulu, seda kuulata, vaadata ja lugeda. Isegi ilma kodulaua tagant lahkumata. Tarvis on vaid veidi pealehakkamist ja natuke nutti. Ja mis veel tulusam – me võime ka kaasa aidata oma esivanemate pärandi säilitamisele, andmete ja mälestuste täpsustamisele, oma perekonna lugude au sisse tõstmisele. Esmalt on aga vaja oma vaarvanemate jäljed keldrist üles leida. See on imelihtne ning seda õpetab Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mari Sarv. Mõnusat uurimist ja toredaid avastusi!

Sissejuhatus pärimusmuusikasse / Annika Mändmaa
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
P 28.07 kell 15.00

Õpitoas saab laulda ja laulumänge mängida. Samuti kuuleb paljusid põnevate häältega pille, mis tehtud looduslikest materjalidest (kõik instrumendid on Annika enda valmistatud). Saab proovida, kas õnnestub kasetohust karjapasuna

Vanasti pärandus pärimusmuusika loomulikul teel vanematelt lastele – koos lauldi nii tööd tehes kui ka pidu pidades. Nüüd on selline pärimine katkenud, aga pärand on sellegipoolest nii väärtuslik, et see tuleks järgmistele põlvedele edasi anda. Ehk saavad noored siit õpitoast innustust, et ise julgesti edasi uurida, pärida oma vanematelt ja vanavanematelt, milliseid unelaule neile lauldi, kuidas lehe- ja pajupilli teha jne.

Õpituba on eelkõige mõeldud keskmisele- ja vanemale koolieale.

Tantsukool
Roheline lava (Johan Laidoneri plats)
R 26.07 kell 13.30 / Pakri tantsud. Tallinna tantsuklubi muusikud
R 26.07 kell 15.30 / Kihnu tantsud. Mare Mätas ja Kihnu noored
L 27.07 kell 13.30 / Ruhnu tantsud. Tallinna tantsuklubi muusikud
L 27.07 kell 15.30 / Saaremaa ringmängud. Tammeougu Mari ja Sõrve tüdrukud
P 28.07 kell 13.30 / Tantsuklubide lemmiktantsud. Tallinna tantsuklubi muusikud

Et tantsumajas oleks samm julgem ja tantsud selged, aitab Tantsukool teid järje peale. Suurepärased muusikud, lauljad ja tantsijad näitavad ette, kuidas Eesti talu- ja linnarahvas muiste tantsu lõid.

Pakri tantsud
Pakri saartel õitses 600 aastat unikaalne pakrirootslaste rahvakild, kes olid nii Rootsi emamaa kui ka Mandri-Eesti mõjuväljas, ent samas piisavalt eraldatud ja iseseisvad, et säilitada mitmeid arhailisi omanäolisi traditsioone, sealhulgas labajalatraditsioon ja rituaalsed pulmatantsud. II maailmasõja pööris ja sunnitud lahkumine kodusaartelt oleks sellele kõigele peaaegu lõpu teinud, kuid osad Rootsi põgenenud pakrilased lõid tantsurühma Rågöbornas Danslag, mis hoidis elus Pakri tantsutraditsiooni ja pillilugusid.
Õpitoas tutvustame, mida põnevat tantsiti Pakri pulmas, kuidas tantsiti argipäeval, ja mida olulist võime saartelt õppida kogu labajalatraditsiooni kohta.
Õpitut saab järgi proovida kesköises Tantsumajas.

Ruhnu tantsud
Jakob Steffensson sündis Ruhnus Ida-Steffensi talus 1924. aastal ning oli sunnitud koos teiste ruhnlastega 1944. aastal Rootsi põgenema. Ta oli ruhnurootsi pärimuse ja ajaloo jäädvustaja ning on sellest kirjutanud mitu raamatut, mille juurde kuulub ka väärtuslik videomaterjal. Ruhnu tantsulood, eelkõige Peeter Rooslaiu ja Elias Schönbergi järgi, on tänu kvartetile “Ruhnu saare lood ja laulud” viimastel aastatel kõvasti tuntust kogunud.
Hiljuti avastatud Jakob Steffenssoni kirjutised ja videosalvestused avavad uue kihi Ruhnu tantsulugudest ja räägivad nii mõndagi põnevat üle Eesti tuntud seltskonnatantsude ruhnurootsi variantidest ja ka arhailisematest pulmatantsudest, millega õpitoa raames tutvust teeme.
Õpitut saab järgi proovida kesköises Tantsumajas.

Rahva tants rannas
Viljandi järve ranna korvpalliväljak
R 26.07 kell 10.00
L 27.07 kell 10.00
P 28.07 kell 10.00

Hommikut on kõige mõnusam alustada parima võimaliku muusika kuulamise viisiga – tantsuga! Reede, laupäeva ja pühapäeva hommikul paluvad õed Mia Marta Ruus ja Paula Kristiine Ruus ning varasema ärkamisega tantsuklubilised teid pilli saatel Viljandi järve randa korvpalliplatsile jalga keerutama, et päeval oleks mõnus algus,

Tantsime vanu seltskonnatantse, vahel võib-olla sekka mõne valsi, polka, labajala või reinlendri. Oled oodatud sõbraga või üksi, tantsupartneri leiad kindlasti!

Titelaulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
R 26.07 kell 11.00
L 27.07 kell 11.00
P 28.07 kell 11.00
Sihtgrupp: 0–2-aastased koos vanematega

Pärimusõpetaja Kreete Viiraga saavad vastsed isad-emad tulla koos oma beebidega uudistama ja kaasa tegema toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule, mida hiljem koju kaasa võtta ning millega oma võsukestes pärimusepisikut süvendada.

Laste laulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
R 26.07 kell 12.00
L 27.07 kell 12.00
P 28.07 kell 12.00
Sihtgrupp: 3–6-aastased koos vanematega

Kreete Viira õpetab lastele ja peredele toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule. Ootame õpituppa lapsi koos vanematega. Siis saab kogu pere neid mänge hiljem ka kodus koos mängida.

Meestelaulutuba
Lokaal Sahara (Posti tn 6)
R 26.07 kell 11.00 / Ando Kiviberg
L 27.07 kell 11.00 / Lauri Õunapuu
P 28.07 kell 11.00 / Lüü-Türr
Sihtgrupp: ainult igas vanuses mehed – naised ei ole sellesse õpituppa oodatud.

Kolme festivalipäeva hommikul lausa kohustuslik meele- ja häälevirgutus kõikidele meestele ja mehepoegadele. Meestelaulutuba on traditsiooniline salakamber, kus hämaras toas lauldakse vurru keerutades meeste laule ja aetakse meeste asja. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.

Naistelaulutuba
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
R 26.07 kell 11.00 / Kihnu naised
L 27.07 kell 11.00 / Sõrve naised
P 28.07 kell 11.00 / Kairi Leivo
Sihtgrupp: ainult igas vanuses naised – mehed ei ole sellesse õpituppa oodatud.

Naised on läbi ajaloo hoidnud elus meie pärimuslikku laulukultuuri. Rahvaluulearhiivi kuldaväärt kogudest vaatab meile vastu määratu hulk esiemade laule, mis kannavad kaasaega nende mõtteid ja emotsioone. Millised neist lauludest kõnetavad naisi kõige rohkem praegusel ajahetkel? Millised laulud jätavad tänased naised oma lastele? Ootame kolmel festivalihommikul kõiki naisi laulma sellest, mis keelel ja meelel. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.